| Nii pall´o ku om inemiisi, om ettekujotuisi
maailmast. Ilmu om pall´o. Suuri ja väikeisi, nättävit
ja säändsit, midä näe-i. ELO. Elämi vallalidsõn maailman. Ütele miildüse’ suurõ liina tulõ’, tõõsõlõ taivatähe. Elo käü egäl puul umma rata. Ja maailm tsiirotas õks vannaviisi – a kas mi tiiä, kiä mi olõ, kohe lää ja kuimuudu peräle saia’. MÕTÕ'. Hää mõtõ’, miä sündü üten pään, om kõigi uma. Selle et nii saa elo edesi minnä’. Vaihõpääl paistus, et mõtõ’ om otsan ja maailm tüküs kokko sadama. Sis kulus meile kõigilõ hää nõu är’. Mitu pääd om mitu pääd. ELOMÕTÕ'. Egä inemise ja ütisüse tii pääl om säändsit silmäpilkõ, ku tulõ uma tsiht vahtsõst läbi mõtõlda. Atra säädä’, vahtsõ elomõttõni’ jouda’. Maailm tukõ inemiisi ja ütisüisi hüvvi mõttidõ ja sõnomidõ otsmisõ ni hüvvi tegemiisi man. |
  |
